Õpetaja teema....

Lugesin seda artiklit: http://arvamus.postimees.ee/830548/noored-kooli-4-lend-hea-kodanik-kasvab-heade-opetajatega/
ja silma jäi selline lause: " .......ning lubatud palgatõusu realiseerumisega õigustab see end suure tõenäosusega juba õige pea."
Teate, kui mina astusin ülikooli, oli mul kindel teadmine, et kui lõpetan ja asun tööle, saan palka vähemalt Eesti keskmise- see oli minu üks olulisi motivaatoreid, ei valinud ma ökoloogiat ega midagi muud. 
Ja luban seda, et kui lõpetan ülikooli ja õpetaja palk on samasugune niru, nagu praegu, tõstan julgelt üles mõlemad käed ja näitan keskmist sõrme sellele ametile- saan paremat palka kasvõi kindlustusfirmas - suhelda mulle meeldib, muidu poleks kutset valinud. Stressi on vähem- oluliselt vähem.
Ma mõistan ameti vajalikkust, aga nähes meie riigiisade ülbust, mille kohaselt oleks pidanud juba hiljemalt 2009 olema õpetaja palk vähemalt meie keskmine, siis ma ei näe reaalselt situatsiooni ka mitte vaimusilmas, et õpetaja palk oleks konkurentsivõimeline ja ma ei näe ka ühtegi põhjust, miks ma peaks ennastohverdavalt öösel töid parandama, et järgmine päev kell kuus ärgata, et minna tööle, et saaksin kaasa uue portsu tööd ööseks... näinud kõrvalt, kuidas mu ema on terve minu eluaja elanud teadmises, et ÜKS KORD hakkab ka tema normaalset palka saama (ok, see et maal ongi ta palk "normaalne" on omaette teema)... mina ei kavatse sedasama teha. 
Mul on hea meel, kui on inimesi, kes hoolivad piisavalt, et mitte lasta ennast sellest rahaprobleemist häirida, või kellel on võimalused mitte lasta sellest ennast häirida, aga mina olen kindel, et mina ei saa nii. 
Ühesõnaga, kui minu lõpetamiseks asjad muutunud ei ole (mida nad nagunii ei ole), saab minust järjekordne kõrgelt haritud suvalise töö tegija... pole probleemi.