Senikaua, kuni õpetajad ise seda praktiseerivad.... õige on see enesehinnangu jutt, sest paradoksaalselt toimib selline asi, et rumalamatel inimestel on kõrgem enesehinnang, kui akadeemiliselt edukatel inimestel, Soomes ongi see ilmselt edu võtmeks, et hoitakse üleval inimese enesehinnangut kõigis kolmes plokis (enesehinnangu alustalades), seega üks olulisemaid asju on tõsta lapse enesehinnangut, hindamine ongi teisejärguline. Ega midagi ei muutu enne, kui õpetajad ise sellest aru ei saa... kedagi midagi tegema küll ei anna sundida, mida saab teha on õpetajate tastuta täiendkoolitus ja õpetajaks õppimisel suurema rõhu panemine hindamismeetoditele, mis on paraku jäänud praegu täiesti tahaplaanile igasugustes didaktikates, loobitakse sõnu, mida tuntakse, aga ei mõisteta ja seega ei peatuta nendel teemadel, sest inimesed kes seda õpetavad on teinud seda tööd liialt kaua ja neil ei olegi huvi oma meetodeid ja teemasid muuta. Aga eelkõige hakkab asi inimesest endast peale, mis on kurb, sest need kes teevad seda mida nad teevad selleks et areneda koos maailmaga, arenevad nii või naa, kes teevad seda selle pärast, et parasjagu on paber taskus ja muud tööd ei leia või ei taha leida, need ei muudagi midagi. Paradoks paradoksi otsa :).
2 comments:
Ma kirjutasin siia pika kommentaari aga kadusin oma sõnadesse ära. Aga kokuvõttes see kõik on ilus ja õilis, aga siin on palju agasid.. lisaks õpetajatele on ka õpilased väga harjunud selle süsteemiga (ja me räägime harjunud enamusest paraku).
Jaaa....
Post a Comment