Elus esimest korda teatris nii, et esimene pool (45 min) läks nii kiiresti, et ma juba mõtlesin, et miks mees iga 20 mintsa järel pausi teeb. Aga oh seda imet, pikk aeg oli möödunud.
Ma nii kartsin, et etendus läheb liika ameerikaks (nt kaks ja pool meest) või liiga labaseks kätte ära (loe nagu hendrik & norman), aga kae imet. Ei läinud.
Siiralt soovitan kõigil vaatama minna, kohad võtke keskele, ca 6ndasse ritta, saate parema ülevaate toimuvast. Liiga lähedale ei tasu istuda.
Esimesed kolm minutit ei saanud ma midagi aru, sest Janil olid nibud lavale tulles nii kikkis, et esimesed kolm minutit oli lihtsalt selle pärast naljakas.
Teine miinus liiga lähedal istumisel oli see, et mõni monoloog läks minu jaoks kaduma, sel lihtsal põhjusel et näitlejal pritsis tatti suust. Ei, see ei olnud naljakas, ma lihtsalt jäin neid läikivaid tatipritsmeid jälgima. Nii oleks tahtnud talle sooja teeb pakkuda, sest hääl oli tal ka veidi kähe.
Aga jah. üldiselt suhteliselt kuld.
Nõuanne meestele: kui naised tahavad teiega informatsiooni jagada, mida nad külas kuulsid, siis las jagavad, neil on huvitav.
Nõuanne naistele: kui mees tuleb koju ja ta ei räägi midagi, siis ta ei ole pahane ja ta ei ole kuri, tal on lihtsalt sõnad otsas. Keskmine mees pidi rääkima päevas keskmiselt 2000 sõna, naine aga 5000 (või oli see 7000). Kui mees koju jõuab, on tal 2000 sõna juba räägitud, aga naisel, on 3000 alles rääkimata (või oli see 5000).... olgem mõistvad.
Ja tegelikult ärritas mind väide, et nagu kõik naised arvaksid, et kõik mehed on sitapead. EI OLE.
Ma tean palju mehi kes seda ei ole. Kui sina eit oled nii debiil et ei suuda oma eksidest (loe värdjatest) kaugemale näha, siis on see sinu enda süü. Siiralt.
Aga. siiski.
Happy BD, beib.
No comments:
Post a Comment