Hommik.
Mina täies riides, va jope.
Selle olen vist seljast ära saanud.
FUUUUUCK.
Mul veel saapad jalas ju.
Hea vähemalt, et jalad väheke üle voodiääre kõlguvad.
Esimene mõte:" Kuidas ma koju sain???!"
Teine mõte:" Kuidas ma koju sain?"
Järgmised 10 mõtet:"Kuidas ma koju sain?!"
Pisut mõtlemist ja ei mingisugust vastust.
Tundub, et mu ajul on minu ees saladused.
Kui kellelgil on adekvaatseid andmeid selle kohta, kuidas ma koju sain, võivad vabalt seda minuga jagada.
Mis eile peol toimus?
Kes üldse esinesid?
AGA....mis seal toimus???
Niipalju kui ma mäletan, siis DRAAMA.
Hea et ma rohkem ei mäleta.
Aga hea et mul kõik flashidena tuleb.
A, kui kõik flashidena tuleb, siis on mul flash-mälu????
Pohmakamõtted on elu ilusaimad.
Eile ma mõtlesin näiteks välja, kuidas UFO laevad maakohal lendavad....mh...
khkhm....
Et siis homme kooli.
Ootame flashe, et saaks siis pead vastu seina lõhkuda ja endale otsaette lüüa käega ja et saaks mõelda, "WHY?!"
Okei, lähen üritan kaineks saada.
PS! Mul on loomulik anne ennast mingitesse ajuvabadesse keissidesse segada.... endateadmata.... uskumatu.
Aga samas.... kuidas ma saan nii südametu olla`?
I don´t care.....about anything.
Tegijal ikka juhtub.
Ja mida targemat ikka oma ajaga teha, kui igast imelikke asju.
Muidu hakatakse veel arvama,et ... ma ei tea.
No comments:
Post a Comment