Porvinci '08

Reisipäevik-tõbise-moodi.

Kolmapäev:

Passisin mingi üle tunni aja enne sadamas, kui vaja oli, sest mu vennas ütles viimasel minutil et ta ei saa mind viia ja siis tuli ise oma kodinatega kohale ronida, mis läks üle ootuste kiiresti. Hea seegi, aga fakin külm oli. Õnneks tulid Anniki ja Marko oma kodinatega sinna ja neil oli tõesti asju miljon. Hea seegi, ei ole ainuke, kes pool elamist kaasa vedas.

Laevas sain Arturi ja Taimariga kokku-mis oli väga okei.Tehti ettepaneks mingil ookeanile purjekaga üksikuid saari otsima minna. Kahjuks oli see ettepanek vist siiski rohkem nagu sõbralik nali, aga tüübid ise küll lähevad kunagi...päris kummaline mõelda, aga eks selleks peab ikka idioodi või soomlase kannatus olema, et päevi ja päevi hõljuda, nägemata teisi inimesi....NO naisi/mehi....ämm, ei-aitäh!

Esmamulje bussirahvast oli nagu ta oli, et on mingi oma kindel se

ltskond välja kujunenud, kellega ei tasu eriti juttu teha. Ei eksinud väga...esialgu. Lõpuks tuli välja, et inimesed, kes tundusid olevat kõige eemaletõukavamad kujunesid kõige põnevamateks ja sõbralikemaks. Tavaliselt see nii on. Aga noh, kes olen mina, et kedagi arvustada...mitte keegi!Seega-Oli nagu oodatud.

Kohapeal mind vihma kätte ei jäetud (mannilt ma telki ei saanud, suht savi oli ka).

Esimene öö: Piip ja hõljumine kella 6ni umbes hommikul...pluss-miinus mõni tund siia sinna ei ole enam mingi näitaja. Teised olid magama vajunud kaheksa ja üheksa paiku vist.... kaks Heraklest magasid vabsee õues. Palju õnne, jäite ellu. Edaspidi olid need tüübid needsamad Heraklesed, kes hõljusid peaaegu ööpäevaselt ringi... kes liikus rohkem, kes istus rohkem, aga magamas neid poisse edaspidi eriti ei nähtudki.

Millegi pärast kõlasid tihti mingisugused ebamäärased kajakat

e ja külma-vee naljad... hiljem mõistsin suurepäraselt, mida selle all mõeldi.

Neljapäev:

Und-umbes 5 tundi, mis jäigi kõige pikemaks uneajaks mulle seal. Ei saa ju ometi seda möllu maha magada ja heast huumorist ilma jääda.

Kunagi saabus ka ülejänud seltskond. Senikaua viideti aega kerge ja veel kergema õllega.

Egas midagi, kohe hakati ka peale käristama( loe:avati õlled)

Varsti toodi välja ka kitarr ja mingi trummerdis ja rahu need riistad enam ei saanud.

Kuna oli pmst ainult sadanud selleast ajast saadik, kui me saabunud olime, siis kujunes Mikku ja Teise-Marko lauldud viisike, et "There should be sunshine after rain...so why worry now" kõige tabavamaks lauluks tollel hetkel, sest tõesti, kui festar oli läbi, tuli ka päike välja, õigemini ei kadunud ta raibe kunagi äragi vaid lihtsalt pilved läksid päikese eest ära.

Too päev tegin ma tuima alkoholi raiskamist, sest iga kord, kui tundsin, et piir astutakse üle, tegin tunni-paarise uinaku, sest asi, mida mul vaja ei ole, on see, et ma ennast võõras seltskonnas nii rihmaks jooks, et ma teeks midagi, mida ma kahetsen või lihtsalt teen omal margi täis (nimesid ei nimeta) või kukun lihsalt täispeaga tooliga ümber...ettepoole, staatiliselt ja naljakalt...pea ees (taaskord, nimesid ei nimeta).

Reede:

Esimene Festari päev. Hommik algas nagu kombeks juba saanud oli: suitsu ja õllega.

Tervis oli juba eriti sitt. Süüa ei olnud eriti võimalik, sest kurk oli kergelt kinni paisteanud. Sebisin Apteegist 6-7 euri eest omale kõige algelisemaid medikamente: imemistablette ja paratcetamol'i. Abi sellest suurt ei olnud. Saime lähemalt tuttavaks Melissaga, kes oli sinna sattunud üleüldse Usast. Keset päeva otsstasime, et nüüd on õige mõte hakata viina jooma. Tõin poolese viina välja ja uskmatu, aga jõime ära ja elasime, et sellest rääkida. Õigemini, avastasin ma kella kuue paiku, et nüüd oleks õige aeg üks uinak teha, et Coheed and Cambria ajal lava ees vähe pädevam nägu peas oleks ja midagi mäletak

s ka konsast-see oli mul kõige halvem otsus kogu festari ajal. Kui ma ärkasin, oli kohale jõudnud pohmakas, sitt oli olla.

Komberdasin kohale- sain ennast 3 ritta pressitud...jä

lle, sitt otsus. Bändile seal kaasa elada ei saanud, sest:

#heli oli olematu

#ma ei näinud suurt midagi alguses

#heli oli ikka veel olematu

#mul oli pohmakas

#olen jätkuvalt liiga lühike selliseks asjaks

#seal ees oli nii kitsas, et järgmised kolm päeva mu ribid ja kõhulihased valutasid non-stop

#mingi homo-neeger-paadam otsustas et ilgelt lahe oleks mulle veel kõigele lisaks küünarnukiga kuklasse toksida, igastahes Mees sai, mis mees tahtis. Mul jooksis kaks korda pilt taskusse. Ka kukal valutab siiamaani.

#ekraanilt oleks ma isagi parema elamuse sanud

Otsustasin, et kas sügisel või järgmine suvi, kui nad satuvad vähekenegi euroopasse, lähen vaatan nad uuesti üle, seekord hoides kerget distantsi, sest põhimõtteliselt võin öelda, et bändi ma ei näinud. Kuigi ma vaatasin neid. Mehed mängisid peaaegu kõik mu lemmikud lood ära, va Wake Up, aga seda ma ka sealt ei oodanud, sest see on liiga uimane live-lugu selle bändi jaoks.

Aga nagu ikka oli laval lahendatud see, kuidas laulja ei retsiks robustselt oma häält. Kõrgemate nootide võtmiseks olid taustalauljad, mees venitas oma vokaali mingi kõrge punktini ja seda kõrguse edasiviimist või hoidmist sooritasid (nais)taustalauljad, et asi kõlaks võimalikult plaadi-lindistuse moodi. Olgem ausad, et inimene, kes kuulab seda esimest korda võib julgelt arvata, et neil ongi mitu lauljat ja vähemalt üks neist on naine, AGA EI.

Ise olen jobu, aga see-eest olin edaspidi oluliselt targem.

Väljas oli pidev sadu, tahtsin Dinosaur jr'it nautida, aga kuna mu tervis oli selleks ajaks, mis ta oli, siis pidin piirduma 3-4 loo kuulamise vaatamisega-riided tahtsid selgapanemist!! Veel üks bänd, mis hakkas mulle meeldima peale live nägemist, kuigi nii mõnigi ütles, et sitt live oli. Vb olen ma oma elus liiga palju liiga halbu livesid näinud, aga mulle oli isegi OK.

Peale neid mängis enda tiineka-aegne üks lemmikuid: Linkin Park. Enamus aega vaatasin juba seda geikkat ainult ekraanilt ja üle-üldse nurga tagant lava suhtes. Vähemalt kindlalt peidus.

Hea setlist oli. Kõik uuemad ja vanemad Hitid kõlasid ära. Tore. Heli oli ikkagi kuidasgi vaikne, aga mis ikka, seal oligi kõikidel bändidel heli minu jaoks veidi vaikne. Üheltpoolt, väga hea, aga samas oleks tahtnud asja tõsisemalt ja kurjemalt kuulata.

Üldiselt: Rabi varastati nel-reede öösel paljaks... mai mälet a, kas oli kokku 8 kasti alkoholi, mis tal autost välja veeti või oli kuus, aga vahet ei ole, igastahes oli seda palju. Läksid ka dokumendid, raha, kaamera,(pärast tuli välja, et seal kotis oli ka alkomeeter ja muu vajalik).... igastahes. Mees ei morjendanud, lakkus nagu üks ehe Viro mees tegema peab: pikalt ja palju. Ei olnud härra ka tagasihoidlik laulujupi vedamises (hiirevitt oli..aleaaa..jne)

Päris närvi ajas teglikult selline asi. Putsi küll, sa lähed aega veetma ja hõljuma ja häid konsasid vahtima ja mingi pederast lihtsalt otsustab, et tal on vaja....et sellel mehel(meestel) kaamera käes plahvataks, keegi teda aanusesse vägistaks ja palju haiget saaks.

Ja üldiselt veel: kõlas üks hitt-nalju Herr Marko(numbrit ei mäleta) poolt: "Aga katsu järgi-oma sõrm on kuningas!"

Hõljumine minu jaoks jälle kella 6ni umbes.

Laupäev:

Kerge õlle jälle.

Peale lõunauinakut läksime Miku ja Markoga Emanuel Jal'i kuulama. Väga diip konsa, call me emo, aga peale tüübi esimest lugu oli ikka nutumaik suus.

Väga viisakas konsa oli. Marko ja Mikk tõestasid et Viro mees ikkagi on tantsulõvi ja seda laval.

Marko sai ka naislauljale pusu anda.

Mehed kutsuti lava taha, aga Põdrad-turvad ajasid nad minema. Mind ajaks ka pahaseks.

Danko Jones:

Mitte just minu tassike teed, aga isegi hea oli. Võinoh, kuulatav. Plaati ei ostaks, aga raadiojaama ei vahetaks, kui see mängiks.

Serj Tankian:

Algus oli paljutõotav. Kui ma ei eksi, siis oli Härral seal oma mingi vokaali efektide kast. Ei tea,kuidas seda nimetatakse, aga jah, päris mahe vox. Taas, mitte päris minu tassike, aga pädev siiski. Isegi meeldis. Mingi hetk tundus, et live hakkab tuure maha võtma ja otsustasin oma hea elamusega minema minna, et ma elamust ära ei rikuks.

Tagasiteel oli mingi noormees sildiga "anna pusu", kõndisin esialgu mööda, aga mõtlesin, et elu on ikka kuradi ilus ja läksin tagasi ja andsin, mis mees nõudis. Viga ei teinud ka see, et ta ei olnudki paks,vanadusest kiilakas (ta ei olnudki vana!) ja kole.

Kõige varasem magamaminek üldse kogu selle päeva (seda nädalat võiks nimetada ka pikaks päevaks, sest päike oli kogueg olemas pmst ja magati siis, kui juhtus) kell pool viis.

Nagu ikka, oli öö külm ja võimatu magada.

Aga too öö (või oli järgmine....kõik on sassis) ilmusid välja mingid kohalikud Eesti õlid. Neist 1 oli vist ainuke, kes ei olnud konkreetselt Mentaalse-perverssuse diagnoosi omanik.Rainer või jumal mäletab, kes ta oli selline. Mehed kes on arvamusel et Soomes töötada on ilgelt lahe. Nagu WTF??? Lased Soome miinimumpalga eest tööd teha ja siis käid üle 2 kuu ühel nädalavahetusel Eestis laia oksa mängimas ja sõpradega joomas?? Anke andeks, aga see on sulaselge idiootsus ju, et mitte öelda ajunuss. Kahjuks ei ole sellised mehed väljasuremisohus olev liik.

Pühapäev:

Uskumatu, aga hommik algas taas...ülla-ülla: õllega.

Üritasin võimalikult kaua magada, et Foo Fighters kiiremini tuleks. Ei õnnestunud, nii külm oli jälle.Nüüd oli juba lausa lust tõusta. Oli juba kellega jutustada... mitte et mulle viimasel ajal üldse meeldiks rääkida, lisaks f

aktile, et hääl oli juba peale esimest õhtut ära.

Peale lõunauinakut haakisin kohe ennast ühele seltskonnale sappa, et minna Billi Talentit vaatama, peale mida oli FOO FUCKIN' FIGHTERS!!!!!!

BT: Jälle mitte minu tassike, seega ei hakka oma arvamust avaldama, sest inimesed, kes seda kuulavad võivad hakata igast mu sõnast kinni ja ära lintšida lihtsalt.

FOO FIGHTERS:

See, et ma 2 tundi seisma pidin seal eespool, et reaalselt midagi näha ka ei olnud absull mingi probleem võrreldes sellega, et mis elamuse see bänd mulle andis.

Loomulikult õnnestus mul jälle omale sitt koht valida-pikkade inimeste taga (ülla-ülla).Kuulasin esimesed paar lugu seal ära ja loobusin oma strateegilisest asukohast, minnes tahapoole, kus oleks pidanud rohkem ruumi olema. Oligi! Marko ja Mikk märkasid mind ja võtsid mu oma hoole alla. Kui kurtsin, et ei näe, võeti kukile või tõsteti lihtsalt tuimalt mind ülesse vastavaks sündmuseks. Kummardus ja suured tänud siinkohal neindele meestele.

*aplaus*

Igastahes...

Arvad, et oled näinud head rock-konsat??? Käi siiralt vittu. See, mis D

ave Grohl seal tegi oli üle mõistuse. Mehed tegid tavalise tuuri konsa (45 min) asemel 2 tundi....saate aru????? 2 freakin' hours!!! DG ütles, et te olete maksnud oma raskesti teenitud raha, et näha meid ja me oleme ikkagi peaaesinejad, siit me tuleme ja teeme nii kaua, kuni te vastu peate.

Elamus ise-hämmastav, seega kirjeldamatu, kahtlemata minu elu parim live, millel olen viibinud. Arvatavasti see ka jääb sinna mitmeks-mitmeks aastaks, sest seda ületada on juba väga raske.

Nägin oma elu esimest ja arvatavasti viimast proffesionaalset ja tipp-tasemel (üldse esimene) TRIANGLISOOLOT!

Rääkimata Hawkinsi ja Grohli soolodest Stacked Actors'i ajal.

Ühe Grohli soolo sain peaaegu et pädevalt oma telefonihelinaks... mist tähendab seda, et ma ei vaheta oma telefonihelinat enne, kui see telefon ära sureb.

Kahtlemata elu-live mul.

Egas midagi-kajakapasa hirmus pakkisime oma asjad kokku ja põgenesime. Maailma kõige ilusamasse kohta. Rahade korjamine oli nagu oli, kes hädaldas, et ei ole või mida iganes, järgmine päev olid ikka kõik hesburgeris. Pohui, andsin peaaegu kõik oma raha ära, eur või poolteist jäi omale ka. (mitte et seda oleks palju olnud:))

Taas, ööotsa kakerdamist. Alguses olin piibu-seltskonna juures, aga kuna vesi auras nii hullult, siis otsustasin, et seega peab sillal soojem olema, kui maismaal, kakerdasin sinna. Taaskord-uskmatu huumor kolme mehe suust. Marko oli see kes oli vait, aga kui ütles, siis mees ütles nii palju, et kohe oli....vähemalt naeru jä

tkus kauemaks. Õigemini, alati naersin vähe kauem, kui nali oleks vajalikuks iseenesest pidanud, sest Herr Rabi naer oli juba ise nii naljakas....see, kuidas ei tule suust häält vaid sooja õhku oli iseenesest juba huumor. See oli öö, kus olin konkreetselt kogu öö üleval. Hommikul kuskil 8 või 9 paiku siiski otsustasin kerge uinaku teha...tõin mati ja magamiskoti sillale ja uinusin momentaalselt...see oli kogu reisi kõige soojem uni.

Tagasitulles kohtusime ka teiste eestlastega, kes sealtpoolt tulid.

Mina sain laevas ka selle telgirahvaga-kokku, kelle telgid olid seal jubedas kohas tee ääres. Helsinki sadamas saime kokku ka mingi nelikuga, kes oli kuidagi üllatavalt üleolev: "ÄÄ, reedel ei olnud ju midagi head, seda päeva ma ei ostnud...!" Haha!

### €€€ ###

Vaade, kuidas kõrvalolevad paadisillad on magavaid mehi täis....

või kui paadisillal toimuvad vettehüpped ja üks mees lihtsalt magab keset seda silda. Kuidas tast üle joostakse ja hüpatakse, kuid see Herr ei tee sellest väljagi, sest temal on ümber punane tekk. Mida võib veel üks inimene jokkispeaga tahta, kui punane tekk...

Kuidas kõik Põdrad jooskid, kui nendega hakati vene keeles rääkima. Eriti meeldejääv oli see, kui Mona hakkas mingite suvaliste peale vene keeles karjuma...kisa sisaldas ohtralt roppusi ja härrad olid meie alalt lahkunud kiiremini, kui nad sinna olid siiberdanud.

Mõte, kuidas kajakaid liblikavõrkudega püüda- alumine jookseb- suurepärane, panin kõrvataha.

Herr Ö-liblikas....

Või kui ta omale kusagilt Polis'i jope oli saanud ja siis käis kõigi juures seletamas: " Kaikki on kunnossa!"

Või kui lahkudes lükkas ta bussikukse lahti ja kopsis ainukesele kinnisele vetsule....

"Kuse rahvasse ja ütle, et see ongi rock'n'roll!!"

"Medved!"

-"Aaah, Pederaast!?"

Kui üks härradest oma kõbla seltskonda tõi ja kuidas keegi naeru tagasi ei hoidnud.

Kuidas seesama härra oma telefoni sinna Soome järve saatis.

Noorpaar, kes põõsas nussis...<3

Hullud naabrid, kelle tümakaga me lõppeks nii ära harjusime, et tundsime sellest lausa puudust, kui järve äärde olime ennast parkinud.

Tripp, mis toimus, kui Melissaga ja Markkoga igav hakkas...oi-oi, aga seda ei ole toimudnu, nii kästi mul öelda. Mille raames toimus ka sündmus, millesse oli segatud: 1 american girl, 1 estonian girl, 1 finnish guy, ejaculation and there was a camera nearby ja see ei ole absoluutselt midagi sellist, millele sina just praegu mõtlesid.

"Osta Opel või võta noor naine, nussid ööpäevaringselt!" by Meska!

Marko (2) ovulatin'....haha!

1 härra peale mitme päevast joomist, kui tema hääle üle nalja tehti:" Ega telest raadiosse enam pikk maa ei ole, Star FM on kõrvalmajas!"

Markko ujumaskäik <3

Dunst, Kolm-jalg, kõblad,Üks-silm, Rootslased ja muud kirjud kujud, kes seal varjude all hõljumas käisid...

Herr-Mesimumm, kes mulle suurepäraselt poseeris (kui paljud on tesit teinud pilti mesilase aanusest????... (pildi saan siis ülesse, kui olen kodu jõudnud, kuna ma olen oma aju nii ära joonud, et ma PIN'i ära unustasin, siis seda vist niipea ei juhtu)

See laga, mis oli absoluutselt igal pool-shokeeriv.

Ja faktid, et nägin ära ka Nirvana endise kitarristi ning FF mängis Marigoldi-
supreme!!!

### €€€ ###

Et aga konkreetseid hetki mäletada, oleks pidanud olema kaasas mul ka sülearvuti, kuhu oleks pidanud iga paari tagant sissekandeid tegema, sest ei olnud hetke, kui ei olnud keda jälgida, kelle juttu kuulata või midagi jöriseda.

If someone's gettin' the best-the best-the best of youuuuu....<3

<3

Laiffi on hüva või midagi!

Nagu keegi lahkudes ütles:

AUF WIEDER NAHUI!!!!

PS! Aja jooksul lisan siia asju, mis mul aegamööda lõpuks meenuvad!!!


PS! ADITION<--
ADITION 2 saime uudistesse....HAHA!
Kõige naljakam selle asja juures on see, kuidas Herr Rabi oma häält pingutab, et sellist käraka panemist varjata ja see "sõber" ju tema ongi... või see, kuidas neid kadumaläinud õlle ja gini kaste ei mainitagi:):)